teed rajama

общ. накатать

общ. наездить

прорываться

(род., дат., предл. п. ед. ч. \путьи, твор. п. \путьём, мн. ч. 11) С м. неод.

1. tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный \путьь veetee, воздушный \путьь õhutee, морской \путьь meretee, \путьь в горах mägitee, tee mägedes, \путьь, ведущий на север põhja viiv v suunduv tee, зимний \путьь talitee, санный \путьь reetee, тупиковый \путьь umbtee, tupik, торговый \путьь kaubatee, запасный v запасной \путьь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый \путьь rööbastee, железнодорожные \путьи raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором \путьи rong seisab teisel teel, по \путьям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, \путьь следования liikumistee, \путьи сообщения ühendusteed, \путьи отступления taganemisteed, объездной \путьь ümbersõidutee, окольными v обходными \путьями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая \путьи teed valimata astuma v minema, встретить по \путьи teel kohtama, зайти по \путьи üksiti v mööda minnes sisse astuma, преградить \путьь teed tõkestama, \путьь торможения, тормозной \путьь pidurdusteekond, \путьь тока el. voolurada, \путьь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, \путьь относительно воды mer. tõeline kurss, в \путьь teele, в \путьи teel, пуститься v двинуться v тронуться в \путьь teele asuma, идти каким \путьём millist teed valides v millist teed mööda minema, kustkaudu, другим \путьём teist teed, teistkaudu, ближним v коротким \путьём lühimat teed pidi, ехать просёлочным \путьём külavaheteidpidi sõitma, мирным \путьём rahulikul teel, экспериментальным \путьём katsetades, katse v eksperimendi teel, сбиться с \путьи teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда \путьь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? \путьь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный \путьь elutee, -rada, пройденный \путьь läbitud tee (ka ülek.), боевой \путьь lahingutee, sõjatee, стать на \путьь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, стать на \путьь социализма sotsialismiteed valima, проложить \путьь teed rajama, расчистить \путьь teed puhastama (ka ülek.), идти своим \путьём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий \путьь kergemat teed valima, на ложном \путьи ülek. vääratel seisukohtadel, быть на \путьи к чему mida saavutamas v millele lähenemas olema, быть на \путьи к чему mida saavutamas v millele lähenemas olema;

2. reis, sõit, tee(kond); добрый v счастливый \путьь, счастливого v доброго \путьи head teed, õnnelikku reisi, в \путьи sõidu ajal, teel, два дня \путьи kahe päeva tee(kond), на обратном \путьи tagasisõidul, tagasiteel;

3. \путьи мн. ч. anat. teed; дыхательные \путьи hingamisteed;

4. kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём \путьи не будет temast õiget asja ei saa v õiget tolku ei tule;

5. aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий \путьь jahi(amet)kond, конюший \путьь talliamet; ‚ кому

по \путьи kellel on üks tee;

без \путьи madalk. (ilma)asjata;

стоять на чьём

\путьи kellel tee peal ees olema;

стоять поперёк \путьи кому kellel risti tee peal ees olema;

становиться v

стать поперёк \путьи кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast;

направлять v

направить на \путьь истины v

на истинный \путьь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima;

наставлять v

наставить на \путьь кого kellele elutarkust jagama v õpetama;

прокладывать v

проложить \путьь v

дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama;

находить v

найти \путьь к сердцу кого kelle hinge v südame juurde teed leidma;

провожать v

проводить в последний \путьь кого keda viimsele teekonnale saatma

69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная \дорогаа autotee, maantee, главная \дорогаа peatee, шоссейная \дорогаа maantee, скоростная \дорогаа kiirtee, autotee, проезжая \дорогаа sõidutee, подвесная \дорогаа ripptee, канатная \дорогаа köistee, железная \дорогаа raudtee, просёлочная \дорогаа külavahetee, полевая \дорогаа põllutee, väljavahetee, отправиться в \дорогау teele asuma v minema, сбиться с \дорогаи teelt eksima v hälbima, устать с \дорогаи sõidust väsima, уступить v дать \дорогау кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на \дорогау tee peale jõudma, по \дорогае домой teel koju, пробивать v прокладывать \дорогау teed rajama (ka ülek.), собраться в \дорогау end teele asutama, поесть на \дорогау enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с \дорогаи reisiväsimusest puhkama, мне с вами по \дорогае mul on teiega sama v üks tee, зайти по \дорогае в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя \дорогаа tal on pikk tee ees, \дорогаа меня измучила reis v pikk tee väsitas mu ära, \дорогаой v по \дорогае teed käies, teel olles; ‚

идти v

пойти своей \дорогаой oma teed minema;

перебегать v

перебежать \дорогау кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema v ära lõikama;

скатертью \дорогаа madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma;

становиться v

стать поперёк \дорогаи кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees;

туда кому

и \дорогаа kõnek. see on kellele paras;

пойти по плохой v

дурной v

худой \дорогае halvale teele sattuma

325 Г сов.несов.

пробивать 1. что, в чём läbi v auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; \пробитьть отверстие в стене seina sisse auku tegema, река \пробитьла плотину jõgi purustas tammi v murdis tammist läbi, пуля \пробитьла плечо kuul läbistas õla v läks v tungis õlast läbi, \пробитьть туннель tunnelit rajama v läbi raiuma;

2. (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama v tegema; \пробитьть по воротам palli väravasse lööma, \пробитьть в колокол häirekella lööma, \пробитьть в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), \пробитьть тревогу häiret andma, часы \пробитьли три раза kell lõi kolm korda, \пробитьло полночь kell lõi südaöötundi;

3. что kõnek. rajama; \пробитьть шоссе maanteed rajama, \пробитьть дорогу teed rajama (ka ülek.);

4. что ehit. tihtima, takutama;

5. что ülek. madalk. läbi suruma v lükkama; \пробитьть проект projekti läbi suruma; ‚ чей

час пробил v

настал kelle tund on tulnud;

пушкой v

из пушки не пробьёшь v

не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu v paksult koos, (2) kes on kohutav v hirmus põikpea v puupea, keda ei veena v ei mõjuta millegagi

1) gener. köhale veeretama, sõites teed rajama, veeretades v. rullides valmistama, teed sisse sõitma

2) colloq. kuruga valmis kirjutama

gener. sõiduks õpetama, sõitmisega tasandama, sõitmisega teenima, sõitmisega teed rajama

169 Г несов.сов.

врубиться во что (kirvega v. mõõgaga raiudes) sisse tungima; mäend. soonima; он \врубатьсялся в ряды неприятеля ta raius end vaenlase v vastase ridadesse, \врубатьсяться в каменную породу kivimisse soonima, \врубатьсяться в джунгли džunglisse tungima v teed rajama

endale teed rajama

367 Г сов.несов.

проводить 1. кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille v millest läbi v millest mööda juhtima v viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); \провести судно через канал laeva läbi kanali v kanalist läbi juhtima v lootsima, \провести кого через лес keda läbi metsa v metsast läbi viima;

2. что, чем, по чему tõmbama; \провести черту joont tõmbama, \провести границу piiri tõmbama, \провести языком по губам keelega üle huulte limpsama v tõmbama, \провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;

3. что sisse panema v seadma; ehitama, rajama; \провести телефон telefoni sisse panema v paigaldama v kohale seadma, \провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema v tooma v viima, \провести дорогу teed ehitama v rajama, \провести воду в дом majja veevärki sisse panema v tooma;

4. что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu v sisse viima, rakendama; \провести опыт katset tegema, \провести экспертизу ekspertiisi tegema, \провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd v palju ära tegema, \провести реформу reformi teostama, \провести испытание модели mudelit katsetama, \провести инвентаризацию inventeerima, \провести расследование v следствие juurdlust toimetama, \провести совещание nõupidamist korraldama, \провести дискуссию diskussiooni korraldama, \провести урок tundi andma, \провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, \провести идею в жизнь mõtet ellu viima v teoks tegema, \провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, \провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, \провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;

5. что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; \провести счёт по кассе kassatoimingut v kassatehingut tegema, \провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;

6. что veetma; \провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, \провести лето в деревне suve maal veetma, \провести ночь без сна unetut ööd veetma v mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;

7. кого kõnek. alt tõmbama v vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba v ei vea; ‚

на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta v tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea v haneks ei püüa

51 С ж. неод. trass (suunda tähistav liin maastikul v. joon kaardil; jälg, mille jätab trasseeriv kuul v. mürsk); maantee; асфальтовая \трассаа asfalttee, воздушная \трассаа õhutee, õhutrass, lennutrass, водная \трассаа veetee, \трассаа дороги teetrass, teesiht, лыжная \трассаа suusarada, \трассаа скоростного спуска kiirlaskumisrada, кольцевая \трассаа ringrada, \трассаа здоровья terviserada, \трассаа газопровода gaasijuhe, проложить \трассау teed v trassi rajama, восстановление \трассаы teed. trassi taastamine, спрямление \трассаы teed. trassi õgvendamine v õgvend

339a Г сов.несов.

протягивать 1. что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; \протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, \протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, \протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama v juhtima v välja viima, \протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;

2. что, (к) кому ette v välja sirutama, ulatama, küünitama; \протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, \протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;

3. что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); \протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama v ajama;

4. что tõmbekammiga lõikama;

5. что kõnek. edasi v paigast tirima v vedama v tõmbama, lohistama; \протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama v tirima;

6. что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama v ütlema; \протянуть ноту nooti venitama v pikemalt hoidma, \протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, \протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;

7. 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;

8. 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);

9. кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama v pähe andma;

10. кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama; ‚

\протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama v sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama;

\протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama

325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, paзoбüёт) Г сов.несов.

разбивать 1. кого-что katki v puruks v lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); \разбитьть посуду nõusid ära lõhkuma, \разбитьь вдребезги kildudeks lööma v lõhkuma, \разбитьть себе колено endal põlve katki kukkuma, \разбитьть нос nina veriseks lööma, \разбитьть дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, \разбитьть врага vaenlast puruks lööma v purustama, \разбитьть жизнь elu purustama v nurja ajama, \разбитьть надежду lootust purustama, \разбитьть кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, \разбитьть неверие ülek. umbusku hajutama;

2. что, на что jaotama, jagama; пополнение \разбитьли по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки \разбитьли на дачные участки jõekallas jaotati v jagati suvilakruntideks;

3. что rajama; \разбитьть сад aeda rajama, \разбитьть палатку telki üles panema, \разбитьть лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;

4. кого-что halvama; дед \разбитьт параличом vanaisa on halvatud, паралич \разбитьл ноги jalad on halvatud v halvati ära (kõnek.);

5. что ehit. maha märkima, tikutama; \разбитьть план здания hoonet maha märkima, \разбитьть на плазе märkimispõrandale kandma;

6. что trük. harvendama; \разбитьть строки в наборе laoridu harvendama;

7. что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);

8. что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; \разбитьть десять рублей kümme rubla peeneks tegema v lahti vahetama; ‚

\разбитьть лёд между кем jääd sulatama kelle vahel;

\разбитьть наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma v tegema